2021
Eesti Vee-ettevõtete Liidu pressiteade
22. veebruar 2021. a
Ühiskanalisatsiooni kasutatakse liialt sageli prügikastina. Olmejäätmete kogus, mis jõuab reoveepuhastisse, on murettekitavalt suur. Ummistused torustikes ja tõrked pumpade töös on muutunud sagedaseks. Selliste probleemide lahendamine on vee-ettevõtete jaoks oluline raha- ja ajakulu, mis kajastub veeteenuse hinnas. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ühe inimese hoolimatu käitumine põhjustab teise inimese korterisisustuse hävinemise. Sellistele probleemidele on olemas väga lihtne lahendus: ärge kasutage wc-potti prügikastina!
„Arvame, et meie tualeti kasutamise kultuur on, võrreldes paljude teiste riikidega, kaugele arenenud, kuid tegelikult see nii ei ole. On uskumatu, kui loomingulised võivad inimesed olla jäätmetest vabanemisel. Lisaks kogemata potti sattunud asjadele, nagu telefonid, ehted, võtmed, mänguasjad jms, peetakse sageli normaalseks vabaneda sel teel ka hügieenitoodetest, toidujäätmetest, suitsukonidest, põrandapesulappidest, aga ka riietest ja meditsiinivahenditest, nagu maskid, süstlad ja ravimite pakendid. Potist ei tohi veega alla lasta ka WC-poti külge kinnitatavaid plastikust värskendajaid, sest enamasti on tegu vees mitte lahustuvate toodetega. Nimekiri on väga pikk.“ selgitab olukorda Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma.
Pille Aarma sõnul küsitakse sageli, miks ei või toidujäätmeid WC-potti visata, tegemist on ju biolaguneva materjaliga? Vastus on lihtne: toidujäätmed sisaldavad sageli õli ja rasva, mis ladestub torustiku seinale. Sinna jäävad omakorda kinni muud ained ja tahked osakesed ning tulemuseks on suur, enamuses rasvast koosnev klomp, mis takistab reovee liikumist puhastisse. Toidujäätmed, nagu näiteks kohvipuru, kartulikoored, marjad jms, ei lahustu ja võivad samuti tekitada suuri ummistusi.
Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on alati probleemi ennetamine – käitu vastutustundlikult ja pea meeles: WC-pott pole prügikast!
